Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinnad alates 01.01.2013
Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestamine Kaarma vallas
Kaarma valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskiri
Taotlus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks
Kaarma valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri
Kasulikku lugemist
Huvitavad faktid
Ligikaudu 75% maakerast on kaetud veega. Lisaks veekogudele eksisteerib vesi ka atmosfääris auruna, maapinnal niiskusena, maa sees põhjaveena, jääliustikena ning kasutatud vee äravooludena.
Kogu meie planeedil leidub umbes 525 miljonit kuupkilomeetrit vett. Ligikaudu 4990 kuupkilomeetrit sellest, viibib enamasti auruna pidevalt atmosfääris. Iga päev aurustub maalt 450 kuupkilomeetrit vett. Kui kogu aurustunud vesi korraga maha sajaks, tõuseks vee tase maal 25 cm võrra.
Tähelepanuväärne on, et kogu planeedi veehulk on täna sama, mis ta oli miljoneid aastaid tagasi, sest vett juurde ei teki ning ta on pidevas ringluses. Kõik elusorganismid vajad oma elutegevuseks vett. Hingatava õhu kõrval on vesi meie teine olulisim vajadus sest inimkeha koosneb 66% ulatuses veest. Vesi moodustab: 70% meie nahast;
75% meie ajust;
83% meie verest;
90% meie kopsudest.
Lisaks viib vesi organismist välja jääkaineid ja hoiab kehatemperatuuri stabiilsena. Inimene suudab elada umbes kuu ilma söögita, kuid ainult 5 või 6 päeva ilma veeta.
Et püsida tervena vajab inimene 2-3 l vett päevas.
Oma elu jooksul joob inimene umbes 60000 l vett.
Päevas kasutab inimene umbes 140 l vett, millest 2/3 kulub vannitoas.
Sulgedes hammaste pesu ajaks kraani, säästad päevas 15-20 liitrit vett.
WC-s kasutab inimene 7-25 l vett päevas.
Keskmiselt 5 minutit duðði all käimisega kulub ~50 l vett.
Samapalju kulub ühe pesumasinatäie pesu pesemiseks.
Tilkuvast kraanist võib nädalas, sõltuvalt tilkumiskiirusest koguneda 300 kuni mitu tuhat liitrit vett.
Kuna 97% veevarudest on soolane ja 2% moodustab igijää, peame allesjäänud 1% piisavalt tarvitamiskõlbliku vee eest hästi hoolt kandma. Siin saab igaüks anda oma panuse läbi vee säästmise ja korduvkasutamise.
Kuidas saab mõjutada vee kvaliteeti
Veekogude ja põhjavee kaitsmise seisukohast on väga oluline, et kõik meie reoveed saaksid õigesti käideldud. Reovees sisaldub hulgaliselt toitained, näiteks fosforit ja lämmastikku, mis kiirendavad veekogude soostumist. Lisaks kulutavad reovees leiduvad orgaanilised ained hapnikuvarusid. See viib omakorda kraavide ja veekogude kinnikasvamiseni ja mõjub kalastikule.
Kui reoveed juhitakse puhastamata loodusesse võivad bakterid ja muud haigusetekitajad rikkuda rannad, kaevud ja põhjavee. Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad just joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused. Bakteritega ja viirustega saastumine toimub tavaliselt siis, kui joogivette satuvad fekaalid.
Toimiv veevarustus ja kanalisatsioon on tänapäeval iseenesest mõistetavad. Pesuvesi ja reovesi lastakse kraanikaussidest ja pottidest alla. Siinjuures aga ununeb paljudel, et kuigi ta kaob meie silmist, ei hävine ta sellega vaid satub reoveepuhastisse.
Kuna reoveepuhastite bioloogiline osa on väga tundlik, ei tohi sinna sattuda aineid ja esemeid, mis sinna ei kuulu. Bioloogilises puhastuses seotakse põhiosa reostusaineid, milleks on orgaaniline reostus, lämmastik ja fosfor, reovee ja aktiivmuda suspensioonis sobivates tingimustes elavate mikroorganismide poolt. Kui need tingimused muutuvad mikroorganismidele ebasobivaks, kahandab see väga oluliselt puhastusprotsessi efektiivsust.
Reoveepuhasti efektiivne toimimine sõltub sellest tulenevalt otseselt meie käitumisest.
Toidujäätmed ja prügi tuleb panna prügikasti. Ohtlikud jäätmed tuleb toimetada spetsiaalsetesse kogumispunktidesse. Kanalisatsiooni ei tohi visata riidetükke, naiste hügieenitarbeid, kondoome, paberrätikuid, toidujäänuseid ja vananenud ravimeid. WC-d ei tohi kasutada prügikastina ka seetõttu, et põhjendamatult suure veekuluga kaasneb varem või hiljem kanalisatsioonitorude ummistus. Samuti ei tohi kanalisatsiooni lasta õlisid, väetiseid, värve, lahusteid ja muid aineid, mis võivad mõjutada reoveepuhasti bioloogilise protsessi toimimist.
Vee kvaliteedile mõjub ka sünteetiliste puhastusainete asemel naturaalsete puhastusvahendite kasutamine. Loodussõbralikud on üldjuhul sellised pesuvahendid, mille pakendil on märge, et nad ei sisalda fosfaate, klooriühendeid ja koosnevad looduses bioloogiliselt lagunevaist ning keskkonnale ohutuist aineist.
Infot septikutest
Info pärineb lehelt www.fertil.ee