KEHTESTATUD  Kaarma  Vallavolikogu

                                                               25. märtsi 2009 määrusega nr 3             

 

                                                                      

                   KAARMA VALLA KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE EESKIRI


I ÜLDSÄTTED

1. Eeskiri sätestab koerte ja kasside (edaspidi loom) pidamise korra Kaarma valla territooriumil.

2. Eeskiri kehtib Kaarma valla haldusterritooriumil ja on täitmiseks kohustuslik kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kelle omandis või valduses (edaspidi loomapidaja) on loom. Eeskiri laieneb ka isikutele, kes tegelevad looma pidamisega rendi või muu selletaolise suhte alusel kokkuleppel omanikuga.

 

3. Eeskirja rakendatakse kõigi valla territooriumil asuvate või viibivate koerte ja kasside suhtes.

 

4. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

4.1 loomapidaja on isik, kellele kuulub koer või kass (omanik) või kes tegeleb koera või kassi pidamisega rendi või muu selletaolise suhte alusel omanikuga;

4.2 hulkuv loom on märgistamata loom, kelle omanikku ei ole võimalik tuvastada või loomapidaja juurest lahti pääsenud loom, kes viibib omaniku või looma eest vastutava isiku juuresolekuta väljaspool loomapidajale kuuluvat või tema kasutuses olevat territooriumi;

4.3 häirimine on kaaskodanike igapäevaseid käitumisharjumusi takistav tegevus;

4.4 ohustamine on vara, kaaskodanike elu või tervist ohtu asetav tegevus;

4.5 avalik koht on vabaks liikumiseks ja kasutamiseks avatud või piiratud territoorium, ehitis või selle osa, samuti ühissõiduk;

4.6 registripidaja on lemmikloomade registri pidamiseks volitatud isik;

4.7 registreerija on lemmikloomade registrisse andmete sisestamiseks volitatud isik;

4.8 varjupaik on hulkuvate loomade pidamiseks ettenähtud koht;

4.9 varjupaiga pidaja on hulkuvate loomade püüdmist, omaniku kindlakstegemist, varjupaika toimetamist, varjupaigas pidamist, uue omaniku otsimist ning loomade hukkamist korraldav kohaliku omavalitsuse volitatud isik;

4.10 asenduskodu on looma ajutine elukoht kuni looma omaniku või loomale uue omaniku leidmiseni, mis ei ole varjupaik.

4.11 lemmikloom on inimese isiklikuks meelelahutuseks või seltsiks peetav või sellel eesmärgil pidamiseks mõeldud loom.

 

 

5. Looma on lubatud pidada hoones ja piiratud territooriumil selle omaniku loal või muu õigustatud isiku nõusolekul. Territoorium peab olema piiratud nii, et loom sealt omal tahtel välja ei pääseks v.a. vaktsineeritud, nõuetekohaselt registreeritud ja märgistatud ning steriliseeritud kass. Loomapidaja on kohustatud välistama looma ärajooksmise ja inimestele või teistele loomadele kallaletungimise võimaluse.

 

6. Koera pidamisel tarastatud või muul moel eraldatud territooriumil on loomapidaja kohustatud paigaldama temale kuuluva territooriumi sissepääsu juurde või piideaiale koera olemasolust teatava hoiatussildi.

Koerte ja kasside pidamisel tuleb nende omanikul arvestada kaaskodanike turvalisuse ja heaoluga, loomapidamine ei tohi häirida avalikku korda ega teisi loomi.

 

7. Koera või kass omanik kannab täit vastutust oma looma poolt tekitatud varalise või tervisliku kahju korral, kui see tuleneb käesoleva eeskirja rikkumisest.

8. Looma on keelatud hüljata, vigastada, abitusse seisundisse jätta, tekitada valu ja välditavaid füüsilisi ning vaimseid kannatusi, põhjustada looma hukkumist või panna toime muud looma suhtes lubamatut tegu.

 

9. Kaasomandis olevas korteris võib looma pidada kõigi korteris elavate täisealiste isikute nõusolekul. Korterelamu üldkasutatavates ruumides ja territooriumil loomaga viibides on loomapidaja kohustatud jälgima korteriomanike kokkuleppel kehtestatud korda ja avalikku korda.

 

10. Kui loomapidaja on juriidiline isik, on tal kohustus määrata looma heaolu eest vastutav isik.

 

11. Looma poolt kaaskodanike või teiste loomade häirimine või ohustamine või neile kahju tekitamine on keelatud.

 

12. Looma omanik peab täitma Põllumajandusministri määrust „Lemmikloomade pidamise nõuded“ , Jahiseadusest ning Loomakaitseseadusest ja Tauditõrje seadusest tulenevaid kohustusi. 

 

 

13. Koera tohib viia avalikku kohta jalutusrihma otsas ja vajadusel ka suukorvistatult, tagades kaaskodanike ja teiste loomade ohutuse. Jalutusrihmata avalikus kohas on lubatud viibida vaid teenistuskoeral teenistusülesannete täitmisel. Jalutsrihmaga ohjamata koeraga on lubatud viibida inimasustusest eemalasuvates kohtades, kui on tagatud omaniku pidev järelevalve koera üle ning võimalus koer vajadusel koheselt jalutusrihma külge kinnitada, samuti jahipidamisel jahipassi omava koeraga.

 

14. Ühistranspordis peab koeral olema jalutusrihm ja suukorv, välja arvatud koertel, kes on kandmisvahendis.  Kasse on lubatud ühistranspordis vedada kandmisvahendis, mis ei ohusta looma tervist ja on põgenemiskindel.

 

15. Koera tohib jätta suukorviga ja lahtipääsemist välistaval moel kinniseotult hoone juurde ajaks, mil loomapidaja viibib selle hoone ruumides, kui sealjuures ei ohustata avalikku korda, teisi isikuid, liiklust ja koera tervist ning loomapidaja eemalviibimine jääb mõistliku aja piiridesse, kuid mitte kauemaks kui pool tundi.

 

16. Loomapidaja ei või loomaga viibida avalikus kohas, kuhu on paigutatud vastav loomaga viibimist keelav märk.

 

17. Antud peatüki punktides 13, 14 ja 16 nõudeid ei rakendata vaegnägija juhtkoera ja teenistusülesandeid täitva erikoolituse saanud teenistuskoera kohta.

 

18. Loomapidaja on kohustatud:

18.1 tagama loomale liigikohased pidamistingimused ja piisavas koguses vett ning toitu;

18.2 järgima veterinaar-, sanitaar- ja hügieeninõudeid, sealhulgas koristama koheselt looma poolt tekitatud reostuse avalikus kohas, kaasa arvatud korterelamu trepikojas;

18.3 võtma tarvitusele meetmed, et välistada looma ärajooksmine ja inimestele või teistele loomadele kallaletungimise võimalus;

18.4 looma kadumisel viivitamatult korraldama looma otsimise, teatades looma kadumisest varjupaigale ja registripidajale;

18.5 looma teadmata põhjusel hukkumisel pöörduma veterinaarasutuse või litsentseeritud veterinaararsti poole hukkumise põhjuste selgitamiseks;

18.3 inimest või teist looma hammustanud loomast koheselt teatama veterinaarasutusse;

18.4 laskma marutaudi vastu vaktsineerida kolme kuu vanuse looma ja hilisemad vaktsineerimised tegema veterinaararsti poolt määratud tähtajal, kuid mitte harvemini kui iga 12 kuu tagant. Loomapidaja on kohustatud pädeva ametiisiku nõudmisel esitama talle vaktsineerimist kinnitava tõendi.

 

 

19. Kui marutaudi vastu vaktsineerimata loom või vastava kahtlusega loom või metsloom on hammustanud looma või inimest, peab hammustanud looma viivitamatult inimestest ning teistest loomadest eraldama ja teavitama veterinaararsti.

 

20. Loomapidajal on keelatud:

20.1 lubada loomal reostada hoone ühiskasutuses olevad ruume;

20.2 viia looma üldkasutatava asutuse territooriumile või ruumidesse, kuhu on paigaldatud vastavad keelumärgid;

20.3 ujutada ja pesta looma avalikes supluskohtades väljaspool selleks ette nähtud kohti, tiikides ja purskkaevudes;

 

21. Antud peatüki punkti 20.2 nõudeid ei rakendata vaegnägija juhtkoera ja teenistusülesandeid täitva erikoolituse saanud teenistuskoera kohta.

 

 

22. Loomapidaja on kohustatud tagama koera märgistamise tegevusluba omava veterinaararsti poolt paigaldatava mikrokiibiga, mis kannab kordumatut registreerimisnumbrit hiljemalt 31.12.2010.

 

23. Koera kiibistamisel tuleb koer registreerida Kaarma valla lemmikloomade registris, registreerimisel väljastatakse loomaomanikule lemmiklooma registreerimistunnistus.

 

24. Loomaomanik peab tagama koera mikrokiibiga märgistamise ja registreerimise veterinaararsti poolt viie päeva jooksul arvates päevast, mil koer sai kolmekuuseks.

 

25. Juhul, kui omandatakse märgistamata koer, kes on vanem kui kolm kuud, tuleb loom mikrokiibiga märgistada ja registrisse kandmise avaldus esitada viie päeva jooksul koera omandamisest.

Kui koer on eelnevalt mikrokiibiga märgistatud ja registreeritud, siis kohustub uus loomaomanik teavitama lemmikloomade registri registripidajat looma omaniku vahetumisest ja uue omaniku andmetest kümne päeva jooksul omandamise päevast.

 

26. Loomapidaja on looma registreerimisel kohustatud esitama registreerijale looma vaktsineerimistõendi. Kui loom ei ole vaktsineeritud, siis on loomapidaja kohustatud laskma looma enne registrisse kandmist vaktsineerida.

 

27. Koera märgistamisel ja registreerimisel esitab omanik järgmised andmed:

27.1 omaniku nimi, isikukood, elukoht, telefoninumber, e-posti aadress;

27.2 looma liik, tõug, sugu, nimi, sünniaeg või vanus, värvus, eritunnused või looma kirjeldus;

 

28. Looma registreering kehtib 20 aastat, mille järel registrikanne kustutakse.

 

29. Avalikku kohta pääsemise võimalusega territooriumil peetavatele kassidele on kiibistamine ja lemmikloomade registris registreerimine kohustuslik. Kinnisel territooriumil peetavate kasside kiibistamine ja lemmikloomaregistris registreerimine on loomaomanikule soovituslik .

 

30. Vallavalitsus avaldab registriandmete sisestamiseks volitatud veterinaararstide nimekirja Kaarma valla veebilehel.

 

31. Loomapidaja on registreerimisel kohustatud tasuma registreerijale registreerimistasu.

 

32.  Koera kadumisest või surmast peab omanik 14 päeva jooksul teatama lemmikloomaregistri volitatud töötlejat.

 

 

33. Hulkuvate loomade püüdmist, omaniku kindlakstegemist, varjupaika toimetamist, varjupaigas pidamist, uue omaniku otsimist ning loomade hukkamist Kaarma valla haldusterritooriumil korraldab Kaarma Vallavalitsuse poolt volitatud isik (edaspidi varjupaiga pidaja).

 

34. Vastava volituse alusel korraldab varjupaiga pidaja hulkuvate loomade püüdmise, võimalusel omaniku kindlakstegemise ja omanikule tagastamise. Varjupaiga pidaja on hulkuva looma kinnipüüdmisel kohustatud kontrollima looma märgistust loomapidaja kindlakstegemiseks.

Kui märgistuse abil on võimalik loomapidaja kindlaks teha või kui varjupaiga pidajale on loomapidaja teada, siis on ta kohustatud viivitamata teatama loomapidajale looma leidmisest. Kui loomapidajat ei ole võimalik kindlaks teha, loomaomanikuga ei ole võimalik kontakteeruda või kui identifitseeritud looma ei ole võimalik loomaomanikule kohe tagastada, siis toimetab varjupaiga pidaja looma varjupaika.

 

35. Hulkuvate loomade toitmine ning pidamine korterelamu avalikes ruumides või territooriumil on lubatud vaid juhul, kui see ei ole vastuolus antud elamu kodukorraga. Hulkuva looma söötja peab koristama looma poolt tekitatud reostuse hoones ja selle ümbruses.

 

36. Varjupaika toimetatud looma kontrollitakse viivitamata haiguste tuvastamiseks, loom vaktsineeritakse ning paigutatakse karantiini.

 

37. Kui hulkuv loom ei ole identifitseeritav, tuleb omaniku kindlakstegemist alustada viivitamatult peale looma varjupaika toomist. Looma omaniku leidmiseks avaldab varjupaiga pidaja vähemalt looma välimuse kirjelduse, leidmise koha ja aja, soovitavalt ka looma pildi kohalikus ajalehes või varjupaiga veebilehel.

 

38. Varjupaik on kohustatud pidama looma varjupaigas vähemalt 14 päeva pärast looma kohta teabe avalikustamist. Kui selle aja jooksul ei ole loomapidajat leitud, võib looma üle anda uuele omanikule. Kui loomale ei ole leitud uut omanikku või asenduskodu, võib looma hukata.

 

39. Omanikuga looma püüdmise, varjupaika toimetamise, varjupaigas pidamise, sealhulgas veterinaarülevaatuse kulud tasub loomapidaja looma tagastamisel varjupaigapidaja vastavasisulise nõude kohaselt. Samuti on ilma mikrokiibita varjupaika toimetatud koera omanik kohustatud looma kättesaamisel tasuma looma registreerimise ja märgistamise kulud. Loomapidaja väljendatud tahteavaldus loomast loobuda ei vabasta loomapidajat kulude kandmise kohustusest.

 

40. Hukatud looma korjus tuleb käidelda „Loomatauditõrje seaduse“ § 19 lõike 4 alusel kehtestatud viisil, matta selleks ettenähtud matmispaika või põletada loomsete jäätmete põletustehases.

 

 

41. Alates 1. jaanuarist 2011 peavad koerad ja alates 1 jaanuarist 2013 teised lemmikloomad kandma märgistusena tegevusluba omava veterinaari poolt paigaldatud mikrokiipi, mis kannab kordumatut registreerimisnumbrit ja on kantud Kaarma valla lemmikloomaregistrisse.

42. Eeskirja rikkujat karistatakse vastavalt  Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele, Loomakaitseseadusele ja Loomatauditõrje seadusele.

43. Järelvalvet käesoleva eeskirja täitmise üle peavad Kaarma Vallavalitsus ja politseiprefektuur vastavalt oma pädevusele.

 

44. Eeskirja muudetakse vastavalt vajadusele Kaarma Vallavolikogu määrusega.

 

45. Eeskiri jõustub 01.mai 2009.

KAARMA VALLA LEMMIKLOOMAREGISTER 

on üks osa üleriigiliselt toimivast lemmikloomaregistrist: www.lemmikloomaregister.ee  

Kui leitud loom on märgistatud mikrokiibiga saab selle olemasolu kindlaks teha iga mikrokiibilugejat omav veterinaar (mikrokiibilugeja on olemas ka Kaarma Vallavalitsusel, tel: 5282951).

Mikrokiibiga märgistatud ja registrisse kantud looma omanik on andmebaasi www.lemmikloomaregister.ee  järgi hõlpsasti leitav 24h ööpäevas.

 

Kui oled loomaomanikuna oma lemmiku nõuetekohaselt mikrokiibiga märgistada ning registrisse kanda lasknud, siis lisaks otsingusüsteemile www.lemmikloomaregister.ee , mille kaudu on hõlpsasti võimalik leida omaniku kontaktandmed, saab loomaomanik vaadata oma lemmikuid puudutavat infot ka otse riigiportaali kaudu:

            www.riik.ee  -->  X-teenused --> Tallinna linna koerte register*