Teisipäev, 7. september |
|
|
|
|
| Esileht |  |
Info | |
Uudised | |
Vallavalitsus | |
Vallavolikogu | |
Kultuur, haridus | |
Sotsiaalhoolekanne | |
Planeeringud | |
Noorsootöö | |
|
|
|
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
TEADE korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise kohta
KORRALDATUD JÄÄTMEVEOST KAARMA VALLAS Alates 1. jaanuarist 2010.a muutus jäätmeveokorraldus Kaarma vallas. Senine ühiskonteinerite süsteem asendub erakonteineritel põhineva süsteemiga. Kaarma valla ja elanike vahel sõlmitud jäätmeveokorralduse lepingud kaotasid seoses sellega oma kehtivuse. 2010.a. jaanuari kuu jooksul on juba kokku kogutud ja ümber paigutatud enamus ühiskasutuses olnud segaolmejäätmete konteinereid, konteinereid võis kasutada kuni nende teisaldamiseni (selle eest Kaarma vald jäätmeveotasu ei kogu). Oma endistesse asukohtadesse jäävad elanikkonnale kasutamiseks alles liigiti kogumise konteinerid (paber-papp, segapakend, klaas).
Majapidamised, suvilad ja korteriühistud on kohustatud 31. märtsiks sõlmima otselepingu OÜ-ga Prügimees ja rentima või ostma isikliku konteineri (Konteinerite müügiga tegelevad suuremad ehitusmaterjalide kauplused ja ka OÜ Prügimees.). Võimalik on konteineri soetamine ka mitme majapidamise peale – leping sõlmitakse ühe majapidamise esindajaga ja sellele lisatakse konteinerikasutajate nimekiri.
Lepingu sõlmimiseks pöörduda OÜ Prügimees klienditeeninduse poole:
Talli tn. 4 Kuressaare (endine Tallinna tn. 61E, kunagise EPT-hoovi vahetus läheduses) Avatud E-R 8.00-12.00 ja 13.00-17.00. Info tel. 4531603 Jäätmeveohinnad Kaarma valla haldusterritooriumil:
Lepingu sõlmimine on tasuta. Lepingu sõlmimiseks vajalikud andmed:
- nimi - aadress - telefoninumber (hea oleks mobiilinumber) - kellel on e-maili aadress, siis ka see (arvete saatmiseks elektrooniliselt) - rentida saab suuremat kui 600 liitrist konteinerit (väiksemad tuleks kliendil välja osta). Lepingu sõlmija on kohustatud tellimuse või graafikujärgsel prügiveo päeval hoidma konteineri kättesaadavas kohas. Kui konteinerit väljas ei ole või puudub juurdepääs (lumi vms.) ja sellest ei ole informeeritud OÜ Prügimees klienditeenindust, tuleb kliendil tasuda tühisõiduarve. Konteinerile soovitame arusaadavalt kirjutada talu või isiku nime. Jäätmeveoarve saab tasuda ülekandega pangas, sularahaga OÜ Prügimees kontoris või otsekorralduse alusel. Tasuda saab ka veo päeval kodus otse autojuhile, kes annab vastu tšeki. Otsekorralduse sõlmib pangaga klient ise pärast esimese arve saamist. Esimese arvega saab iga klient viitenumbri.
Konteineritesse on keelatud panna ohtlikke aineid (värvid, kemikaalid, ravimid jne). Neid saab tasuta ära anda Kudjape prügilas. Konteineritesse ei tohi külmaperioodil panna märga prügi, mis kinni külmub (sel juhul pole võimalik konteinerit tühjendada). Konteineritesse ei panda ka koduelektroonikat, komplektset elektroonikat saab samuti tasuta ära anda Kudjape prügilasse.
KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED
Miks muudetakse olemasolevat jäätmete kogumissüsteemi Kaarma vallas? Kaarma valla esimene korraldatud jäätmeveo ainuõiguse periood kestis 01.01.2006 – 31.12.2009. Sellel perioodil toimus prügivedu valdavalt külade ja piirkondade keskustesse paigaldatud ühiskonteinerite baasil, mille tühjendamist korraldas ning rahastas kohalik omavalitsus. Elanikud maksid ühiskonteinerite kasutamise eest nn. pearaha Kaarma Vallavalitsusele. Korraldatud jäätmeveo tasu arvestati Kaarma vallas: 2007 aastal 50.- , 2008 aastal 100.- ja 2009 oli see summa 200.- krooni pereliikme kohta aastas. Alternatiivina oli soovijatel võimalik prügivedu korraldada ka erakonteinerite baasil ja jäätmeveofirmaga otseleping sõlmides – seda võimalust kasutas väike osa peamiselt linnalähedastest elanikest. Ühiskonteineritel põhineva süsteemi suurimaks puuduseks oli selle kulukus kohalikule omavalitsusele, elanike vähene motivatsioon jäätmeid liigiti koguda ning heaperemehelikkuse puudumine konteinerite kasutamisel. Oluliseks probleemiks võib lugeda ka naaberomavalitsuste elanike poolset illegaalset konteinerite kasutamist ning vallaelanike poolne jäätmeveo arvete tasumatajätmine.
Mis muutub alates 2010.a. seoses uue korraldatud jäätmeveo perioodiga, mis saab olemasolevatest külakeskustes paiknevatest konteineritest? Seoses uuele jäätmeveokorraldusele üleminekuga jääb elanikele nn. puhveraeg (jaanuar-märts), mille kestel tuleb sõlmida leping konkursi korras valitud jäätmevedajaga OÜ Prügimees. Vallale kuuluvad ühiskasutuses olevad jäätmekonteinerid teisaldatakse jaanuarikuu jooksul. Valla territooriumil asuvad korteriühistuid, külad või seltsid, kellel oli soov vallale kuuluvaid konteinereid edasi kasutada, said esitada sellesisulise avalduse Kaarma Vallavalitsusele 25. jaanuarini 2010. Konteinerid antakse tasuta rendile tingimusega, et enne konteineri kohaletoimetamist on sõlmitud OÜ-ga Prügimees jäätmeveoleping ja konteineri kasutajal puudub konteineri võõrandamise õigus kolmandale osapoole.
Mis saab majapidamistest, kes uue süsteemiga ei liitu ja lepingut jäätmeveofirmaga ei sõlmi? Lähtuvalt Kaarma valla Jäätmehoolduseeskirja (uuendatud ja kinnitatud Kaarma Vallavolikogu 23.09.09 määrusega nr. 21) §12 lõigetest 4 ja 5 ning Jäätmeseaduse §69 lõikest 1 loetakse kõik jäätmevaldajad, kes elavad või tegutsevad Kaarma valla korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas (kogu Kaarma valla haldusterritoorium) korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest (hiljemalt märts 2010). Jäätmeveo lepingu sõlmimine on kohustuslik, täpsustamaks korraldatud jäätmeveoga seonduvat – siiski ei vabasta jäätmeveo lepingu sõlmimata jätmine Jäätmeseaduse § 69 kohaselt jäätmeveoga liitumisest ning jäätmeveo korraldamise eest maksmisest. Kaarma valla territooriumil jäätmeveo ainuõigust omaval ettevõtjal on õigus esitada igale majapidamisele jäätmeveo miinimumarve (nn. tühisõiduarve), kui majapidamine ei ole jäätmeveo lepingut sõlminud või erandkorras saanud kohalikult omavalitsuselt tähtajalist vabastust jäätmeveoga liitumise kohta.
Mis saab majapidamistest, kellel on juba sõlmitud otseleping OÜ-ga Prügimees enne 2010 aastat? Majapidamised, kes on juba otselepingu OÜ-ga Prügimees sõlminud, ei pea täiendavalt jäätmeveoettevõtte poole pöörduma. Kas jäätmevedu kallineb oluliselt? Jäätmeveo kallinemine ühe majapidamise lõikes on erinev, sõltudes pereliikmete arvust ning sellest, kui hoolsalt tegeletakse liigiti kogumise ning jäätmete taaskasutusega. Näide:
2009.a. tasus kolmeliikmeline pere jäätmeveo eest 600.- krooni aastas (200.- kr/in. aastas) 2010.a. ostes 240 liitrise segaolmekonteineri ning sõlmides selle tühjendamiseks lepingu tellimusveo tingimustel (tühjendussagedus 1 x kvartalis) – kujuneb jäätmeveokonteineri tühjendamistasuks 384.- krooni aastas. Jäätmeveokulu on iseenesest väiksem – küll aga lisandub ühekordne investeering konteineri soetamisse. Samas muudab isikliku konteineri olemasolu jäätmeveokorraldust eramute omanikele oluliselt mugavamaks (varasemalt kasutuses olnud ühiskasutuses konteinerid asusid mõnedest majapidamistest kilomeetrite kaugusel). Kes peab sõlmima jäätmeveolepingu prügifirmaga? Kuhu pöörduda lepingu sõlmimiseks ja konteineri ostmiseks? Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik, hoonestusõiguse alusel kasutataval maal hoonestusõigust omav isik, ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal ehitise omanik. Kui leping sõlmitakse konteineri kohta, mida kasutab mitu majapidamist, siis on see vaja fikseerida jäätmeveofirmaga sõlmitavas lepingus. Korruselamute korral peab lepingu sõlmima korteriühistu, selle puudumisel majavanem. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Prügimees OÜ klienditeeninduse poole.
Muuhulgas on klienditeenindus valmis elanikke nõustama konteineri valiku ning tühjendussageduse määramise osas. Jäätmekonteinereid ning biolagunevate jäätmete komposteerimiseks mõeldud mahuteid müüvad suuremad ehituskauplused ning ka OÜ Prügimees. Kui tihti peaks jäätmekonteinerit tühjendama? Konteinerite tühjendamissagedus sõltub otseselt konteineri suurusest ja selle kasutamisintensiivsusest – samas kehtivad konteinerite tühjendamissagedusele miinimumnõuded tulenevalt Kaarma valla jäätmehoolduseeskirjast. Korterelamupiirkondades Kudjape ja Aste alevikus, Aste, Nasva, Eikla, Põlluküla ja Pähkla külades on segaolmejäätmete konteinerite tühjendussageduseks 1 kord kuus. Üksikelamupiirkondades ja hajaasustuses paiknevates majapidamistes, kus on korraldatud biolagunevate jäätmete kompostimine eraldi ning segaolmejäätmete konteineritesse biolagunevaid jäätmeid ei panda, on kuni 240 l mahutite minimaalne tühjendamissagedus 1 kord kvartalis tingimusel, et oleks välditud nende ületäitumine, haisu ja kahjurite teke ning ümbruskonna reostamine. Jäätmevaldajal on õigus taotleda jäätmemahutite eelpoolkirjeldatust harvemat tühjendussagedust, esitades selleks kirjalikult põhjendatud taotluse Kaarma Vallavalitsusele.
Mis on jäätmevaldajate register ja kes seda peab? Jäätmevaldajate registri pidamise eesmärk on Kaarma vallas asuvate jäätmetekitajate üle arvestuse pidamine. Jäätmevaldajate registri vastutav töötleja ehk algandmete andja on kohalik omavalitsus ja volitatud töötleja konkursi korras valitud jäätmeveofirma. Jäätmevaldajate registri andmed edastab kohalik omavalitsus jäätmeveofirmale inimestega lepingute sõlmimiseks ning jäätmeveo korraldamiseks. Kuidas toimub jäätmete liigiti kogumine? Elamumaa sihtotstarbelisel kinnistul, kus asub vähemalt 5 korteriga elamu, on alates 2010 aastast kohustuslik kogumismahuti paberile ja papile juhul, kui hoone kütmine toimub vedelkütuse või kaugkütte baasil (st. puudub võimalus paberi ning papi põletamiseks). Biolagunevate jäätmete eraldikogumine on kohustuslik alates 2011. aastast – soovitav on maksimaalselt rakendada biolagunevate jäätmete kompostimist kinnistupõhiselt. Kui majapidamisel või korruselamul puudub kompostimisvõimalus, on ta kohustatud muretsema biolagunevate jäätmete kogumismahuti ning biolagunevad jäätmed antakse üle edasiseks käitlemiseks korraldatud jäätmeveo ettevõttele.
Paberi ja papi ning biolagunevate jäätmete kogumiseks saab vajadusel lepingu sõlmida iga valla jäätmetekitaja, vaid eelpoolkirjeldatu korterelamutel on see otsene kohustus.
Pakendijäätmete kogumiskonteinerite majandamise eest valla territooriumil vastutavad taaskasutusorganisatsioonid. Külade keskustes asuvad avalikud konteineriplatsid jäätmete liigiti kogumiseks (üldjuhul asub seal kogumismahuti paberile-papile, segapakendile ja/või klaasile) hajaasustuse elanikele – samuti saab liigiti kogutud jäätmeid üle anda Kudjape jäätmekäitluskeskuses (suuremõõtmelised jäätmed, autorehvid, elektroonikajäätmed jms.). Segaolmejäätmete ja ehitusprahi vastuvõtuhinnaks Kudjape jäätmejaamas on 1740 kr/tonn. Infot jäätmete liigiti kogumise platside asukohtade ja konteineripargi saab Kaarma valla kodulehelt. ELANIKKONNA teenindamiseks rajatud kogumispunktide asukohad
jäätmete liigiti kogumiseks:
Abruka saare jäätmekäitluse süsteemi rajamine (pdf 5947 KB)  Jäätmeveo korraldamise leping: (doc 36KB) ; (pdf 35 KB) ; (rtf 27KB) Kaarma ja Pihtla valla ühine jäätmekava 2009-2013 - pdf (1907 KB) Kaarma valla jäätmehoolduseeskiri - (pdf 113 KB) Kaarma valla jäätmevaldajate registri pidamise kord - pdf (21 KB) Kaarma valla korraldatud jäätmeveo rakendamise tingimused ja kord - pdf (29 KB) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||