Ehitustegevuse planeerimine oma kinnistule algab:

Omaniku maale üle 20 m² ehitusaluse pinnaga ehitise rajamise ehitusõiguse taotlemine algab:

3.1. Tiitelleht objekti asukoha, tellija ning projekti koostaja andmetega.

3.2. Arhitektuurne osa, mis sisaldab järgnevaid jooniseid ja seletuskirjalist osa:

       - ehitise vaateid koos välisviimistluse üldlahenduse, avatäidete ja hoone kõrguslike

          mõõtudega,

       - ehitise plaanilisi lahendusi koos kõigi kasutatvate materjalide kirjeldusega ja

          kõigi vajalike mõõtudega,

       - ehitise lõikeid ( min. üks ), kus on märgitud  kasutatavad materjalid,

          konstruktsioonide paksused ja ehitise kõrguslikud lahendused.

- asendiplaan, kus on näidatud olmevee saamise ning heitveejuhtimise lahendus,    

   liiklusskeem kinnistule juurdepääsuks ning asendiplaani ulatuses.

- seletuskirjas peab olema lahtikirjutatud ehitise küttelahendus, tulekaitselised   

   abinõud, ventilatsiooni lahendus, tehnilised andmed ehitise kohta, täpsed andmed   

   ehitise aasukoha ja omaniku kohta.

3.3. Ehituskonstruktiivne osa, mis sisaldab järgnevaid jooniseid ja seletuskirjalist osa:

-         ehitise põhiliste konstruktsioonide üheselt mõistetavad parameetrid ja materjalid

-         piirdekonstruktioonide sooja- ja helipidavus

-         vundamendi lahendus

3.4. Kütte- ja ventilatsiooni osa, mis sisaldab järgnevaid jooniseid ja seletuskirjalist osa:

-         kütte, jahutuse ja ventilatsiooni lahenduse vähemalt üldpõhimõtted

-         valitud kütte- ning ventilatsioonisüsteemide ning seadmete paigutus ja dimensioonid, margid koos vajalike võimsustega.

3.5. Veevarustus- ning kanalisatsiooniosa, mis sisaldab järgnevaid jooniseid ning 

seletuskirjalist osa:

-         vesi- ning kanalisatsioonivarustuselahenduse vähemalt üldpõhimõtted koos lõpptarbijate asukohaga, torustike mõõtudega ja ühendused välisvõrkudega

-         vajalik veevajadus koguselikult

-         veemõõdusõlme asukoht

3.6. Tuleohutuse osa joonised ning seletuskirjalist osa sisaldavad (EV Valitsuse määrus nr. 315 27.okt. 2004 a.):

-         ehitise tulepüsivusklasside määratlemist koos tuletõkkesektsioonideks jagamisega

-         konstruktsioonide tulepüsivuse aegu ning klasse

-         ligipääse katusele, pööningule ja keldrile

-         kütte-, ventilatsiooni- ja elektriseadmete tuleohutuse kirjeldust

-         turvasüsteemide vajadust ja ka paigutust

Kõik ehituslikud joonised peavad olema üheselt loetavas mastaabis. Asendiplaan max. 1:500, põhiplaan, lõige, vaated max. 1:100, sõlmed vastavalt vajadusele.

 Samas peab taotluse esitaja  maksma riigilõivu vastavalt Riigilõivuseaduse § 288 või/ja § 289 ja täitma taotluse riikliku blanketi, mida saab aadressil http://www.ehr.ee/

 

 

NÕUDED EHITISE KASUTAMISEKS VAJALIKU KASUTUSLOA TAOTLEMISEL.

 

Ehitusseaduse § 32 võib ehitist kasutada ainult vastavalt tema kasutusotstarbe järgi, mis on kantud EV ehitiste elektroonilisse registrisse.

Ehitise kasutusloa saamiseks on vaja esitada:

1. Ehitise kasutusloa taotluse blankett, mida on võimalik saada http://www.ehr.ee/

Sinna hulka kuuluvad:

1.1. Kasutusloa taotlus .........................................

1.2. ehitise olulised tehnilised andmed

1.3. ehitise või selle osa koordinaadid.

Nendele tuleb veel lisada:

Viimase saamise aluseks on objekti elektriinstallatsiooni takistusmõõdistus.

Peale eelpool nimetatud dokumentide esitamist kontrollib ehitise vastavust kasutusloas taotletule Kaarma Vallavalitsuse vastav komisjon.

 

 

 

 

 

Ehitised, mis on juba valmis või millel toimub ehitustegevus ja  millel puuduvad eelpool nimetatud dokumendid käsitleb Kaarma Vallavalitsus kui omavoliliselt rajatud ehitisi ja vastavalt Ehitusseaduse § 69 alusel on õigus trahvida ehitise omanikku.

Kaarma Vallavalitsuse töötajad teevad regulaarselt reide tutvumaks ehitustegevusega valla territooriumil. 

---

PUURKAEVUDE RAJAMISEGA SEOTUD KORD ON MUUTUNUD

16.07.2010 on Riigikogus vastu võetud veeseaduse ja kemikaaliseaduse muutmise seadus, mille kohaselt toimub puurkaevude ja - aukude projekteerimine, rajamine, kasutusele võtmine, likvideerimine ja rekonstrueerimine tulevikus veeseaduse §301 - 306 alusel.

Lühidalt on puurkaevu või puuraugu rajamise etapid järgmised:
1) puurkaevu soovijal tuleb esitada asukoha kooskõlastamise taotlus kohalikule omavalitsusele ( KOV-le), mille KOV kas kooskõlastab või jätab kooskõlastamata 10 tööpäeva jooksul;
2) Puurkaevu soovijal tuleb lasta koostada puurkaevu projekt hüdrogeoloogiliste tööde litsentsi omaval isikul;
3) maaüksuse omanikul tuleb esitada KOV-st kas kirjalikku nõusoleku või ehitusloa taotlus koos kõigi vajalike lisadega;
4) KOV edastab taotluse koos puurkaevu projektiga Keskkonnaametile, kes omakorda kooskõlastab taotluse koos puurkaevu või puuraugu projektiga või jätab kooskõlastamata 10 tööpäeva jooksul.
5) juhul kui Keskkonnaamet kooskõlastas taotluse (sh projekt), väljastab KOV vastavalt kas kirjaliku nõusoleku või ehitusloa;
6) hüdrogeoloogiliste tööde litsentsi omav isik rajab puurkaevu, pidades puurimispäevikut. Veeproovid võtab atesteeritud veeproovivõtja;
7) puurkaevu rajanud isik täidab puurimispäeviku andmete alusel „puurkaevu või -augu andmete keskkonnaregistrisse kandmise vormi“ ja esitab Keskkonnaametile 10 tööpäeva jooksul puurtööde lõpetamisest alates;
8) Keskkonnaamet korraldab puurkaevu või -augu andmete sisestamise Keskkonnaregistrisse (www.keskkonnainfo.ee );
9) puurkaevu või puuraugu kasutusele võtmiseks teeb puurkaevu omanik 

Keskkonnaregistrist rajatud puurkaevu või -augu kohta väljavõtte ning esitab selle „puurkaevu või -augu kasutusele võtmise taotlusega“ KOV-le. Ühisveevärgi puurkaevu puhul on vaja enne puuraugu kasutuselevõttu saada ka Terviseameti nõusolek.

Puurkaevu või puuraugu likvideerimise projektid kooskõlastatakse Keskkonnaametiga, kes küsib projekti kohta seisukoha KOV-lt. Puuduste esinemisel võib Keskkonnaamet jätta projekti kooskõlastamata.