Pühapäev, 5. september
Esileht   Info   Uudised   Vallavalitsus   Vallavolikogu   Kultuur, haridus   Sotsiaalhoolekanne   Planeeringud   Noorsootöö
Info     Asulate nimekiri     Loodus, keskkond     Ajalugu     Sümboolika     Ettevõtlus        Sihtasutus     Välissuhted     Kaart     Turism        Abruka matkarajad        Aste dolomiidi töötuba     Kuidas...     Külavanemad        Info külavanematele, seltsidele     Abruka paadi sõidugraafik     Teabenõue     Maainfo     Blanketid     Dokumendiregister     Avaliku korra eeskiri     Heakorra eeskiri     Lemmikloomade pidamine     JÄÄTMEKÄITLUS     Ehitus     Majandusaasta aruanne     Tähtsamad õigusaktid   Ajalugu Kaarma vald on Saaremaa vanimaid asustuspiirkondi. Juba muinasajal oli olemas Kaarma (Carmele) kihelkond, hiljem Kaarma kirikukihelkond. Pärast Muistset Vabadusvõitlust (1208-1227) ja kaotust sakslastele 1227. aastal läksid siinsed alad algul Riia linnale, hiljem (1234) Lääne-Saare piiskopile. Võimu tugipunktideks said kirikud, mis tihti ehitati vanade maalinnade kõrvale.  Piiskopi ajal kujunes muinasaegsest suurest Kaarma kihelkonnast Kärla ja Püha alade eraldumise tagajärjel Kaarma kirikukihelkond. Liivi ordu lagunes Liivi sõjas (1558-1583), Saaremaa läks taanlastele. Põhjalikult muutusid valdussuhted Taani ajal (1564-1645), mil uus valitseja hertsog Magnus asus riigimaid jagama. Rootsi aja (1645-1710) lõpul laastas Saaremaad Põhjasõda (1700-1721) ja sellele järgnenud katk. Terved alad jäid tühjaks, kuhu hiljem rajati uusi kroonumõisaid. Saaremaast sai Venemaa provints, mis 1765. a Liivimaaga taasliideti. Valdade moodustumine seoses pärisorjuse kaotamisega Eesti Kubermangus algas 1816. a, Liivi Kubermangus 1819. a. Valdade piirid langesid kokku mõisate piiridega, kuid mõisamaad vallale ei kuulunud. Mõisnike kontroll valla üle säilis, olgugi, et mõisnikud ise end vallakodanikeks ei pidanud. Alles 1866. aasta vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt, muutudes riiklikuks haldusüksuseks. Valdade minimaalseks elanike arvuks kehtestati 200 inimest. Tulemuseks oli valdade arv Saaremaal 113, mille ülalpidamine aga käis rahvale üle jõu. 1939. a alates hakkasid sellel territooriumil eksisteerima koos Kuressaare ja Kaarma (siis veel Loona) vallad, hiljem külanõukogud. Viimane ühinemine toimus 1999. aasta oktoobris, mil ühinesid Kaarma ja Kuressaare vald. Ühtseks nimeks sai Kaarma vald. Ajaloomälestised Kaarma vallas Jrk. nr Objekti nimetus Asukoht Reg. nr 1 Piila kalmistu Õha küla 4105 2 Kaarma-Liiva kalmistu   4104 3 Kaarma kirikuaed Kirikuküla 4096 4 II maailmasõjas hukkunute ühishaud Kirikuküla 4095 5 Kaarma kalmistu Kirikuküla 4097 6 Saia kalmistu Saia küla 4106 7 Kuressaare linnakalmistu (Kudjape kalmistu) Kudjape 4098 8 Johann Wilhelm Ludwig von Luce haud Kudjape kalmistu 4100 9 Jean Baptiste Holzmayeri haud Kudjape kalmistu 4101 10 Martin Georg Emil Körbergi haud Kudjape kalmistu 4102 11 Aleksander Paldroki haud Kudjape kalmistu 4103 12 II maailmasõjas hukkunute kalmistu Kudjape kalmistu 4099 Arhitektuurimälestised Kaarma vallas Jrk. nr Objekti nimetus Asukoht Reg. nr 1 Haamse koolimaja Haamse küla 20877 Haamse kooli kõrvalhoone 20878 2 Kaarma koolimaja Kirikuküla 20805 Kaarma kooli kõrvalhoone 20806 3 Kaarma pastoraadi peahoone Kirikuküla 20799 Kaarma pastoraadi piimaköök 20804 Kaarma pastoraadi kelder 20803 Kaarma pastoraadi kaev 20802 Kaarma pastoraadi lauda varemed 20801 Kaarma pastoraadi ait 20800 4 Kaarma kirik Kirikuküla 20797 5 Kaarma kirikuaia ja pastoraadi piirdemüürid Kirikuküla 20798 6 Sikassaare mõisa peahoone Sikassaare 20816 Sikassaare mõisa lõvifiguur 1 20817 Sikassaare mõisa lõvifiguur 2 20818 Sikassaare mõisa park 20819 Sikassaare mõisa pargimonument 20820 Sikassaare mõisa ait 20821 Sikassaare mõisa sepikoda 20822 Sikassaare mõisa kelder 20823 7 Kudjape kalmistu kellatorn Kudjape kalmistu 20815 Kudjape kalmistu Grosswaldti kabel 20814 Kudjape kalmistu Wildenbergi kabel 20813 Kudjape kalmistu Schmidti kabel 20812 Kudjape kalmistu Nolckeni kabel 20811 Kudjape kalmistu Buxhovedeni kabel 1 20809 Kudjape kalmistu Buxhovedeni kabel 2 20810 Kudjape kalmistu piirdemüür väravatega 20808 Kudjape kalmistu hauatähised ja piirdeaiad 20807 Arheoloogiamälestised Kaarma vallas  Jrk. nr Objekti nimetus Asukoht Reg. nr 1 Kaarma kirikuaed Kirikuküla 4096 2 Kivikalme Kirikuküla 12222-12223 3 Maalinna Linnus Kirikuküla 12224 4 Kivikalme Loona küla 12225 5 Kivikalme Loona küla 12226 6 Kultusekivi Meedla küla 12227 7 Kivikalmed Piila küla 12228-12259 8 Kivikalme Piila küla 12260 9 Kultusekivid (2 tk) Piila küla 12261-12262 10 Kultusekivi Tahula küla 12263 11 Ohvriallikas Tõrise küla 12264 12 Rauasulatuskoht Tõrise küla 12265 13 Kivikalmed (4 tk) Upa küla 12266-12269 14 Kultusekivi “Orjakivi” Upa küla 12270 15 Kivikalme „Mõisakalme“ Endla küla 12393 16 Kultusekoht „Kabeliaid“ Hakjala küla 12394 17 Kalmistu „Kabeliaed“ Irase küla 12395 18 Kalmistu „Leitseni tänav“ Irase küla 12396 19 Ohvriallikas „Põhjatu allikas“ Pähkla küla 12397 20 Kalmistu Randvere küla 12398 21 Ohverdamiskoht Randvere küla 12399 22 Ohvriallikas „Linnuallikas“ Randvere küla 123400 23 Ohvrikivi Randvere küla 123401
Kaarma vallavalitsus, Marientali tee 27 , Kuressaare. Tel 45 20450 Faks 45 20451 e-post kaarma@kaarma.ee