Kaarma vald / Info / Turism

Turism

Turismi arengut Kaarma vallas soodustavad eelkõige asukoht (mere ääres, maakonnakeskuse ümber), infrastruktuurid (teedevõrk ja sadamad) ja looduskeskkond oma eripäraga.

Kaarma valla põhilisteks puhkemajanduslikeks plussideks on kaunis ja mitmekülgne loodus (Abruka saar, Mändjala-Järve liivarand, Mullutu-, Suur- ja Linnulaht, männimetsad), arvukad ajaloo-, arhitektuuri- ja arheoloogiamälestised, looduskaitsealad ning kaitsealused üksikobjektid.

Majutus on esindatud erinevat kvaliteeti ja hinda pakkuvate hotellide, motellide, puhkemajade, kodu- ja talumajutuste, telkimisväljakute ning kämpingute näol. Turismihooaja kõrghetkel (juuli-august) on enamus ööbimiskohtadest hõivatud. Probleemiks on suured turismigrupid, kes soovivad olla majutatud samasse ööbimispaika. Majutusasutused on koondunud enamasti valla lõunaossa, mereranna lähedusse, valla kesk- ja põhjaosa on jäänud tahaplaanile.

Toitlustus. Söögivõimalused on enamasti majutuskohtades ja mõeldud eeskätt seal ööbijatele. Väljaspool Kuressaaret on toitlustusasutusi suhteliselt raske leida. Valla territooriumile jäävad teeäärsetest söögikohtadest Kuivastu mnt ääres Tahula motell, kus ka mööduvad reisijad saavad süüa ning Upa külas asuv Suure Tõllu pubi.

Aktiivne puhkus. Turismiinfopuntki andmetel tunnevad turistid iga aastaga aina rohkem huvi aktiivse puhkuse veetmise võimaluste vastu. Möödunud on aeg, mil saarel käidi ainult mere ääres päevitamas ja piiskopilinnust uurimas. Vallas on valida mitmete tegevuste vahel nagu ratta-, paadi- ja kaatrisõit, käia jahil, mängida tennist, golfi, ratsutada, püüda kala. Mugavaks ja meeldivaks teeb puhkuse see, et enamus turismi- ja puhketaludest pakuvad mitmeid eelnimetatud võimalusi koos.

Autoturism on üks populaarsemaid variante. Liikumine oma või renditud autoga annab suurema vabaduse külastada just neid paiku, mida soovitakse. Suurem nõudlus on autokämpingute järele, mis võimaldaks autoga külastajatel mugavalt peatuda.
Loodusturismi osakaal vallas võiks olla tunduvalt suurem kui praegu. Nimetatud turismiharu aktiviseerimiseks on vaja rajada matkaradu ja rattateid, pakkuda välja telkimiskohti koos lõkkeplatsidega männimetsas, kus saaks nautida looduse rahu ja ilu.
Veeturism on vallas populaarne. Peale liivarannal lebamise on eriti menukas paadisõit ning kala- ja vähipüük, nimetatud teenuseid pakuvad ka mitmed mereäärsed majutuskohad. Soovi korral organiseeritakse ka kanuumatku. Vallal puudub organiseeritud puhkemajanduslik tegevus sisemaal. Kõik eeldused selleks on Tõrisel, endises kruusakarjääris.
Sportimisvõimalusi pakuvad erinevad majutuskohad, kust saab laenutada jalgrattaid, sõita paadi ja kaatriga, mängida tennist, golfi, korv-, jalg-, võrk- ja sulgpalli. Soovi korral organiseeritakse ka jahile minek. Jahiturismi saab viljeleda põhiliselt Abrukal, Eikla-Tõrise metsades ning Mändjalas.

Transport on esindatud erinevate liikide kaupa.

Meretransport – vald korraldab regulaarset ühendust Abruka saarega. Talvel sõidab laev kolm ja suvel kuni kuus korda nädalas Roomassaare ja Abruka vahet.
Autorent – autosid saab rentida Kuressaarest, samuti rendivad autosid majutuskohad.
Jalgrattarent – vallas pakuvad teenust mitmed majutuskohad. Mõned neist ettetellimisel. Rattasõit on turistide hulgas populaarne ja vajab rohkem tähelepanu. Tuleb välja töötada rattamarsruudid ja anda välja vastavasisulised turismikaardid.
Bussirent – vallas ei tegele bussirendiga ühtegi firmat. Nimetatud teenus on kättesaadav Kuressaaares.

Vaatamisväärsused Kaarma vallas

Kaarma vallas on küll palju mitmekesist looduskeskkonda, arhitektuuri-, ajaloo- ja arheoloogiamälestisi ning looduskaitsealuseid üksikobjekte, kuid vaatamisväärseteks võib pidada neist vaid väheseid. Enamus eelnimetatud mälestisi on kaotanud oma esteetilise väärtuse. Looduslikest ja kultuurilistest vaatamisväärsustest on välja toodud olulisemad ning Saaremaale ja Kaarma vallale iseloomulikumad.

Oskar ja Rudolf Kallase sünnikodu

Tuntud kultuuritegelaste Oskar ja Rudolf Kallase sünnikodu asub Kirikukülas. Oskar Kallas (1868 Kaarma – 1946 Stockholm) oli rahvaluule- ja keeleteadlane, Rudolf Kallas (1851-1913) tegeles pedagoogika, kultuuriloo ja rahvaluule uurimisega.

Mõnikümmend meetrit eemal, kus praegu asub mälestuskivi, tegutses 1871-1910 Kaarma Õpetajate Seminar, mis valmistas ette luteriusu valla- ja kihekonnakooliõpetajaid ning vallaametnikke.

Harrastusbibliofiili ja etnograafi Juhan Saare Eramuuseum asub Eiklas, kus on eksponeeritud raamatud, masinad, töö- ja muusikariistad minevikust tänapäevani.

Kaarma kirik
Kaarma kirik Kirikukülas on 13. sajandi lõpul gooti stiilis ehitatud, algselt tornita ja ka kaitseotstarbe jaoks. Praegu asub seal EELK Kaarma Peeter-Pauli kogudus. Samas asuvad 10. sajandil rajatud pastoraadihoone võlvkeldrid, kiriku lähedal (üle tee) on muinasajast pärit Kaarma maalinn, mis 1261. aastal oli saarlaste ülestõusu peamisi tugipunkte; ja Kaarma kalmistu kiriku kõrval.

Kaarma maalinn asub Kuressaarest 13 km kaugusel, Laadjala-Kaarma-Karja maantee 6. km-l, Kaarma kirikust 100 m kirde pool.
Oma põhiplaanilt on maalinn peaaegu nelinurkne (välismõõtmed 140x120 m). Umbes 4800 m² suuruse tasase õue keskel on märgatav lohk, endine kaevuase. Selgelt nähtavad on linnuse väravakohad valli kirde- ja loodenurgas.

Piila õigeusu Peaingel Miikaeli kirik
Piila õigeusu Peaingel Miikaeli kirik Piila külas. Kirik on ehitatud 1873. aastal. Ristikujuline hoone keskkupli ja nelja nurgatorniga on ehitatud paekivist seintega. Kirikus asub praegu EAÕK Piila Peaingel Miikaeli Kogudus.
Kirik on maanteelt märgatav, kuid puudub suunav viit.

Nasva kaluriküla on tööstusliku paadiehituse häll Saaremaal, kus esimesed kiilud pandi pukkidele 1898. aastal. Nasva külast 1 km kaugusel (Kuressaare jääb 10 km kaugusele), Nasva jõe suudmes, vanas kalurikülas asub praegu Nasva Jahtklubi koos külalissadamaga. See on Saaremaa ainus siiani tegutsev jahtklubi, kus aktiivselt tegeletakse nii võistlus- kui avamerepurjetamisega.

Abruka saar pindalaga 8,78 km² ja 37 elanikuga asub 6 kilomeetri kaugusel Roomassaare sadamast lõuna pool. Abruka suuremad naabersaared on Vahase, Kasselaid ja Linnusitamaa. Limbi ninal asub 1923. a. valmistatud Abruka tuletorn. Abruka saare läänerannikul painevad kaks suurkivi. Abrukal asub ka 91,67 ha suurune Abruka salumetsa kaitseala – Kesk-Euroopa salu-lehtmets, mis on oma laiuskraadi kohta väga lopsaka kasvuga. Saarel asuv keskushoone on ehitatud 1960-ndatel aastatel ning on praegu kasutusel puhkemajana. Samas lähedal asub külakiigega lõkke-, palli- ja telkimisplats.

Kaarma dolomiidikarjäär
Kaarma dolomiidikarjäär asub Sepa külas. Karjäär on riigi omanduses, kaevandamisluba on antud AS-le Saare Dolomiit. Kaevandatakse vastavalt vajadusele ja tellimustele (intensiivset tööd tänapäeval ei toimu). Kaevandus on avatud kõigile huvilistele ja hõlpsasti leitav. Näha saab dolomiiti nii loodusliku maavara kui töödeldud ehituskividena.

Mändjala-Järve supelrand on oma liivase ranna tõttu populaarne puhkekoht suvel Kuressaare linna naabruses. Kogu ala on kaetud männimetsaga. Mändjala-Järve puhkealal on mitmeid ööbimis- ja söögikohti, erinevaid aktiivse puhkuse veetmise võimalusi. Perspektiivne ala puhkemajanduse laiendamiseks.

Kaarmise-Jõempa karstiala asub Kaarma ja Kärla valdade piiril. Väga suur ja ainulaadne karstijärvikute ja -lehtrite poolest. Ala haarab Kaarmise järve, Anepesa oja (Järambi jõe) alamjooksu ja Kärla jõe ülemjooksu. Kaarmise-Jõempa karstiala on ainulaadne karstijärvikute ja -lehtrite ala, mis on paljude lindude ja metsloomade elupaigaks. Alal esineb ka mitmeid taimeharuldusi.

Mullutu-Suurlahe järvistu – merest 2 km kaugusel asuv kaksikjärv, mis koosneb idapoolsest Suurlahest ja läänepoolsest Mullutu lahest, kus on meremuda lademed. Omavahel ühendab neid Kurguks nimetatav järvekael. Mullutu-Suurlaht on suuruselt Eesti neljas järv, asudes Kuressaarest 2 km lääne pool. Linnulahest umbes kilomeetrise maaribaga eraldatud rannajärve pindala on 1440 ha, suurim sügavus 2,1 m. Merest eraldus 1000-1500 aastat tagasi.

Lisaks võib vaatamisväärsustena käsitleda ka looduskaitsealasid ja üksikobjekte ning ajaloo- ja kultuurimälestisi , sest kahtlemata on kõik mainitud objektid samuti äärmiselt väärtuslikud.

Kaarma vallavalitsus, Marientali tee 27 , Kuressaare. Tel 45 20450 Faks 45 20451 e-post kaarma@kaarma.ee